Vanus: 9 aastat

Diagnoos: autismispektri häire

Miks on tähtis projektis osaleda:
tugevdasa tervist, õppida suhtlemist, oma hirmudest üle saama.

Elu eesmärgid: leida endale sõbra

Saavutused: joonistamine, kooli näitustes osalemine

Vennad Dmitri ja Valentin tegelevad vehklemisega ja unistavad sattuda Eesti paraolümpia võistkonda kes osalevad olümpia mängudel Tokyos 2020. aastal. Vaatamata nende dignoosile noored motiveerivad ümberolijaid oma aktiivsuse ja rõõmsameelsusega. Nad on alati sõprade seas ja ümbritsetud inimetega.

Makaril on kaasasündinud akromotopsia ehk värvipimedus. Diagnoos on raske ja lõpuni uurimata, väljendub järgmises: silmanägemist on alles umbes 10%; äge reaktsioon valgusele, mis omakorda mõjutab alles jäänud nägemist, mille tõttu päevasel ajal (iga ilmaga) peab ta kandma tumendatud prille, selleks et eristada kas või natuke esmeid ja objekte. Mida eredam valgus, seda väiksem nägemisteravus. Iga valguse muutus muudab nägemisteravust - täielikult muundunud värvitaju; Nüstagm ehk silmatõmblus. Tema unistus on olla Eesti sukeldumise koondise liige ja osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

Talle meeldib jalgpall, ujumine (ka vee all), poks, jalgrattasõit ja kõndida jooksurajal. Tal on spastiline dipleegia- see on üks laste ajuhalvatuse liike. Matvei andis inspiratsiooni vanematele et nad avaksid erivajadustega lastele keskuse, spordisaali ja samuti korraldada suvel laagreid.

Masha elab vanematega ja kahe vanema vennaga Narvas, käib tavalises Narva koolis. Masha õpib teises klassis ja ta on väga tubli, viieline. Masha pere eluviis on aktiivne ja positiivne, üks hobidest on petank (bocha) ja nad osalevad erinevates sportlikes sündmustes.

Jelena unistus on näidata oma pojale ja tõestada iseendale ning teistele igas vanuses raskelt haigetele erilistele inimestele, et vaatamata tervislikele eripäradele võib naine spordis täide viia oma unistuse - osaleda Paraolümpiamängudel! Jelena sooviks on, et iga tavaline kooli- või spordihoone (k.a jõusaal) oleks avatud kõigile, sõltumata külastaja füüsilisest või mõnest muust erivajadusest. Jelena on rinnalt surumisega tegelenud juba kaks aastat ning valmistab end hetkel ette kvalifikatsiooniks.

Aleksandr tahab võita triatloni paraolümpia mängudel . 2015. aastal, sõites jalgrattaga sattus ta avariisse mille tõttu jäi ta ilma paremast jalast. Muutunud asjaolud andsid talle veel rohkem jõudu edasi tegelemiseks. Aleksandr – jätkab jalgratta sõiduga ja paraplaani lendudega. Tal on kindel plaan ületada kõik teele sattuvad takistused ja osaleda paraolümpia mängudel Tokyos 2020. aastal.

Matveil on unistus esineda. Iga kord, kui ta osales mõnel kontserdil, soovis ta olla laval. Hiljuti hakkas Matvei huvituma tantsimisest, mis tõi teda lähemale tema unistusele. Kahjuks tantsukursustel käimine oli võimatu, Matvei vajab individuaalset treenerit, kellega ta saaks vabalt suhelda ja koostööd teha. Tänu arengukeskusele „Matveika" tekkis poisil võimalus õppida tantsimist, mis mõjus poisi arengule väga positiivselt. Siin suhtutakse temasse nagu tavalisse poissi, võttes seejuures arvesse Matvei erivajadusi.